Eestis ja Eestist väljaspoolgi teatakse, et Kuressaares on kool, kus õpetatakse laevaehitust. Vähesed teavad aga seda, et selliseid koole on Kuressaares lausa kaks. Üks neist koolidest, mille lõpetajad saavad kutsehariduse keskhariduse baasil, on Kuressaare Ametikool ja selle haridusega saab väga edukalt jätkata töömehe karjääri mõnes laeva- või paadiehitusettevõttes. Teine kool, millest käesolevas artiklis juttu teeme, on aga Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledž, kus koolitatakse laevaprojekteerijaid ja -insenere ning mere hingeelu ja võimaluste tundjaid.

Selleks, et aru saada, mis asi Kuressaare kolledž koos kompetentsikeskusega õigupoolest on, palusin rääkida kolledži direktrissil Merit Kindsigol ja Meretehnoloogia kompetentsikeskuse (MARTE) juhatajal Villu Vatsfeldil:

Kuressaare kolledži ajalugu ulatub juba 30 aasta tagusesse aega. Eesti taasiseseisvumise ajal oli selge, et Kuressaares võiks kõrgkool olla ja siis katsetasid mitmed selle ala tegijad, nagu Mainor, EBS ja mõned veel, aga pidama keegi ei jäänud. Paralleelselt asutati omavalitsuste poolt Saaremaale ka Ülikoolide keskus ehk kõik muudkui algatasid ja asutasid, aga pidama ükski selline algatus ei jäänud. Küll aga säilis saarlastel soov, et kõrghariduse omandamine peab olema võimalik Saaremaal ja asi lõppes sellega, et aastal 1999 asutas Tallinna Tehnikaülikool Saaremaal kolledži, mis pakub Saaremaal kõrgharidust. Enne seda oli Saaremaal teadlastega sidet hoidnud Saarte Instituut, mis ühendati kolledžiga. Toona oli kolledži õppevaldkond hoopis muu, nagu spaa, turism, toitlustus ja muu selline. Väikelaevaehitus tuli hiljem, aastal 2009, ja selle tingis majanduslik olukord. Kui vaadata, mis Saaremaal ümberringi toimub, on näha, et saarel on juba ajalooliselt terve hulk laeva- ja paadiehitusettevõtteid. Kui ikka tööstus on kõrval, siis laeva- ja paadiehituse õpe on just selline koht, kuhu tahaks minna. Aastal 2021 viidi Kuressaare kolledž Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna alla. Kuressaare kolledž on alates eelmisest aastast võtnud endale keskseks ja läbivaks fookuseks sinimajanduse, kuna kõik kolledži tegevused on kas otseselt või kaudselt seotud merega. Saaremaalt ei saa minna ega tulla nii, et ei ületaks merd. Tänaseks on Kuressaare kolledžis tagatud akadeemilise võimekuse kõik viis astet - esimese astme kõrgharidusest kuni professorini välja. Meil ei saa mitte ainult õppida, pakume ka aktiivselt akadeemilisi töökohti, on loomulik, et kolledž on pidevas arengus ja kasvamises.

Edasi räägib Mihhail Afanasjev, meretehnika ja laevaehituse programmijuht. Kuressaare kolledžis on võimalik õppida meretehnika ja väikelaevaehituse erialal ning saada lõpetades bakalaureusekraad ehk, tegu on rakenduskõrgharidusega, mille õppekava kestab neli aastat, õppevormiks sessioonõpe. Neist inimestest, keda ülikool koolitab Kuressaare kolledžis meretehnika ja väikelaevaehituse erialal, saavad peale kooli lõpetamist laevaehituse insenerid. Nende töö toimub enne seda, kui laeva reaalselt ehitama hakatakse, arvutiga laua taga. Esimesed aastad toimub õppetöö eesti keeles. Mõned viimaste aastate ained on ingliskeelsed ja seda sellepärast, et neid käivad õpetamas erinevate põhjamaade ülikoolide professorid, kellega on pikaajaline väga hea koostöö. 

Kui kolledži lõpetaja läheb tööle, ongi tema töökeeleks tihti inglise keel ehk kui inglise keelt ei oska ja selgeks õppida ei taha, siis ei ole mõtet Kuressaare kolledžisse õppima tulla. Pole probleem, kui seda lihtsalt ei oska, sest esimesel aastal on erialase inglise keele õpe olemas. Suurem probleem on matemaatika. Esimese kursuse esimesel semestril on matemaatika eksam, kus poolte värskelt õpinguid alustanud tudengite koolitee saab läbi. Reaalainetel on inseneri töös väga suur osakaal. Selleks, et näiteks komposiitmaterjalidest aru saada, läheb vaja ka keskkooli tasemel keemiateadmisi. Insenerimehaanika ja tugevusõpetus on kokku seotud ühte õppeainesse ja seda selleks, et aru saada, mismoodi toimivad ja käituvad erinevad materjalid erinevates oludes. Meile tulevad õppima nii värskelt keskhariduse omandanud kui ka vanemad, elukogenud inimesed ja nende osakaal on umbes pooleks. Väga palju on selliseid inimesi, kes on kusagil laeva- või paadiettevõttes juba väga pikalt töötanud ja soovivad oma kvalifikatsiooni tõsta või siis hoopis suunda muuta.

Kuressaare kolledžisse on raske meretehnika ja väikelaevaehituse erialale õppima tulla, kui reaalained on nõrgad ja huvi merenduse vastu puudub, paljud sellised kukuvad esimese aastaga tihti koolist välja, sest lihtsalt ei saa hakkama. Sisseastumiskatsed on õppekavati erinevad, enne kui kolledžisse vastu võetakse, me vestleme inimesega ja on vaja sooritada ka erialatest. Keskkoolist tulnutele kehtib ka nõue, et lõputunnistuse keskmine hinne peab olema vähemalt 3,8. Kõige olulisema asjana püütakse- vestluse käigus välja selgitada, kas inimesel on huvi matemaatika ja füüsika vastu. Huvi merenduse ja laevaehituse vastu on teisel kohal, sest kui seda alguses pole, võib see hiljem tekkida.

Kui tekkis soov Kuressaare kolledžisse õppima tulla, siis oleks mõistlik paberid kohe sisse viia, sest vastuvõtt kestab kuni juuli alguseni. Kui on läinud nii, et oled kuskil mujal ülikoolis aastajagu õppinud ja tunned, et pole päris sinu ala, siis saab meile üle tulla ka koos ainepunktidega ja seda on tehtud ka. Kolledž pakub oma tudengitele õppeperioodi ajal ka majutust või aidatakse leida üürikorter. Lisaks on antud õppekavas väga palju praktikat ja osa praktikatöid tasustavad tudengitele ettevõtjad. Vahel on läinud ka nii, et praktikast on välja kujunenud põhikohaga töö, mille kõrvalt peab inimene veel ka õppida jõudma. Üsna tihti on nii, et andekamad tudengid võetakse ettevõttesse tööle juba enne kooli lõpetamist. Varianti, et keegi, kes on kooli ära lõpetanud, endale tööd ei leia, on üsna raske ette kujutada, ja palk on ka kindlasti üle keskmise.

Alates sellest sügisest pakub Kuressaare kolledž lisaks meretehnika ja väikelaevaehituse erialale ka teist eriala, milleks on laiemalt sinimajandus, täpsema nimetusega kestlikud sinimajanduse tehnoloogiad. Sinimajandus on lühidalt kõik see, mis on kas otseselt või kaudselt seotud merega. Sellesse valdkonda kuuluvad kalad, vetikad, mereloomad, turism, vesiviljelus, laevaehitus, kalandus jne, kuni looduskaitseni välja. Erinevalt sisseastumisest rakenduskõrghariduse õppesse, ei piisa bakalaureuseõppesse sisseastumiseks pelgalt vestlusest ja keskmisest hindest: siin peavad tehtud olema hoopis matemaatika ja eesti keele riigieksamid.

Kestlike sinimajanduse tehnoloogiate õppekava näol on tegemist veidi pehmemema, rohkem merekeskkonna erinevatele tehnoloogiatele keskendunud õppega, milles on suur rõhk pandud baasteadmiste ja meres valitsevate omavaheliste seoste mõistmisele. Meres ei ole võimalik teha midagi nii, et see kõike muud meres ei mõjutaks, seega peab omama head arusaama ja ülevaadet, mis, kes, kus ja kuidas omavahel seotud on. Vähemalt sama oluline on tegevuste mõju kogu ökosüsteemile ning keskkonnajalajälje suurus. Kõigis nendes teemades antud õppekava aitabki teadmisi omandada, et ühiselt paremat tuleviku merd kujundada. 

Meretehnika ja väikelaevaehituse eriala lõpetanutele pakutakse kolledžis edasiõppimisvõimalust magistriõppes (sinimajanduse valdkonna magistriõpe on alles loomisel). Magistriõpe toimub inglise keeles, päevane õppevorm, sinna oodatakse tudengeid ka välismaalt. Selleks, et magistriõppesse astuda, peab olema eelnevalt taskus tehnikaalane bakalaureusediplom. Magistriõpe kestab kaks aastat ja kui sellest väheks jääb, saab Kuressaare kolledžis edasi minna ka doktoriõppesse. Kuressaare kolledži juures töötab praegu kaks professorit, kelle juhendamisel on võimalik teadusliku uurimistöö alusel väitekirja kirjutada.

Teaduslike ja rakenduslike uuringute läbiviimiseks on Kuressaare kolledžis on olemas mudelkatsebassein, kus on võimalik hüdrodünaamiliselt katsetada erinevaid laevamudeleid. Selline katsebassein on ainulaadne mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis. Et selline bassein meil väljaehitamiseni üldse jõudis, oli suur osa ka Baltic Workboatsil. Kolledži allüksusena tegutsev meretehnoloogia kompetentsikeskus pakub katsebasseini kasutusvõimalusi ka teenusena. Kompetentsikeskus ei ole kasumit teeniv äriühing, tegu on Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledži teadusuurimisüksusega, mis võib siiski osutada ka teenuseid ettevõtetele.

Kuna Kuressaare kolledžist, kompetentsikeskusest ja muudest sinna juurde kuuluvatest tegevustest võiks kirjutada terve raamatu, siis pakun lugejale välja, et kirjutan kõnealusest koolist jätkulugusid veel üsna mitmesse numbrisse. Eeltoodu oli vaid põgus ülevaade kõnealuse kooli tegevusest.